Tõnu Õnnepalu: „Loodust me hävitada ei suuda, aga me võime hävitada iseenda. Inimene on tohutu loodusjõud.“

„Keset ööd ärkamised on väga ohtlikud, sest siis tulevad kõik need mõttetud hirmud,“ mõtiskleb kirjanik Tõnu Õnnepalu (61). „Sa leiad alati põhjuse muretseda – kas kellegi lähedase pärast, kuidas tema hakkama saab, või enda või maailma pärast. Kõigest saab teha meeleheite. Ja ühel niisugusel ööl ma otsustasin, et sõda ei tule. Kust mina tean muidugi. Aga mingil viisil see otsus nagu aitab.“

On teisipäeva ennelõuna. Tallinnas tibutab vihma, aga Saaremaale see ei jõuagi. Linnud Loona mõisa pargis on volüüminupu põhja keeranud ja tuul plaksutab puudelatvu. Õhk suisa ragiseb rõõmust. Retroraadio hommikuprogrammis öeldi, et on elu ilusaks elamise päev.

Tõnu Õnnepalu on naasnud varahommikuselt „välitöölt“ Jämaja surnuaial – kirjanik teeb Eesti erinevatelt kalmistutelt Klassikaraadiole suvesaadete sarja „Kõik nad on elada tahtnud. Retk Tõnu Õnnepaluga igaviku paikadesse“. Eetrisse jõuab see 30. juunil.