ENE PAJULA | Mammile meenuvad Hagi Šeini sõnad: „Uskumatu, kuidas täiesti normaalsed inimesed „poliitikuteks“ muutuvad ja kui kiiresti see käib!“

On aasta ilusaim aeg. Veel on loodus erkroheline, linnud laulavad, mis tähendab, et pojad pole veel pesast välja lennanud. Haapsalu Tagalahel ujub uhke luigeemme, viis pojukest tihedalt sabas. Elu kui unelm. Kui sellesse unelmasse ei tungiks vaid pidevalt sisse jõhker argipäev! Nagu kirjutas Debora Vaarandi: „Astusin lihtsate asjade juurde, toetusin lihtsale heale. Siis kui umbsete mõtete paine tinana vajus mu peale“.

Mammi tundis päris hästi hiljuti siitilmast lahkunud Hagi Šeini ja talle meenus üks kümne aasta tagune intervjuu. Sotsiaaldemokraadina oli Hagi kuulunud aastail 2001–2004 Tallinna volikokku ja kinnitas, et seda kogemust ta korrata ei tahaks: „Uskumatu, kuidas täiesti normaalsed inimesed „poliitikuteks“ muutuvad ja kui kiiresti see käib! Terve mõistusega pole seal enamasti midagi peale hakata, see mäng on mulle sobimatu. Kahju, et Eestis on nii vähe tõelisi riigimehi ja neid jääb aina vähemaks,“ lõpetas ta pessimistliku noodiga.

Tänaseks ollakse mammi meelest jõutud sinnamaani, et kes see riigimees veel on? Millega seda süüakse? Peaasi, et kindel palgapäev oleks tagatud.