AHISTAMINE ÜLIKOOLIS | Pille Tsopp-Pagan: töötaja võeti tööle silmailuks, aga ülikooli arvates sellega eeskirju ei rikutud

Sel nädalal avalikuks tulnud uudise valguses on esiplaanil kaks tõsiselt häirivat seika. Esiteks ei leidnud Tartu Ülikooli (TÜ) juhtkond, et avalikuks tulnud seksuaalse ahistamise juhtumiga olnuks tegemist ülikooli mainet ja sisemisi eeskirju rikkuva toiminguga, mille osas töötaja ise tunnistas, et ta tegeles alluva jälitamisega pikema aja jooksul. Mitte mingis olukorras ei tohi ainult hoiatusega lahendada olukorda, kus „töötaja võeti silmailuks, mitte kompetentsi tõttu“. Too ahistamises süüdistatav töötaja suisa pakkus asitõendeid ning ei lükanud tehtut tagasi. Musternäide koos asitõenditega! Kuid ei olnud piisav. Tekib küsimus, miks ei suudetud hinnata, kui tõsise inimväärikuse rüvetamisega antud olukorras tegu on?! 

Selle juhtumi puhul oli tööandja hinnang süüdlase teole selline: organisatsiooni juhtivtöötaja ei saanud enda jaoks korralekutsuvat signaali. See, et tal võimaldati omal soovil lahkuda (mitte ei vallandatud ülikooli jaoks kahjustava käitumise eest) tähendab, et talle loodi kannataja oreool. Tal on võimalus mujale tööle minnes seda juhtumit varjata ning mõne aasta pärast mujal sarnasel ametikohal olles oma võimu uuesti kuritarvitada – puhas, lihtsalt valesti mõistetud poiss?

Kui selle venitamise taga on juriidiline probleem – et inimest ei ole võimalik vallandada selgelt ILO konventsiooni osa 190 (vägivald ja ahistamine töökohal) järgi, sest Eesti seadusandluses puuduvad selle kohta head paragrahvid – siis peab kaasajastama seadusandlust. Ja selle muutmist saab nõuda ka organisatsioon, mis end sellest puudutatuna tunneb, antud juhul Tartu Ülikool. Neil on terve teaduskonnatäis juriste, nii et kompetentsist ei tohiks puudust olla!