ENE PAJULA | Mammi leiab, et peaminister olgu pragmaatik, mitte sotsiaalmeedia meister nagu Jüri Ratas. Siis läkitaks juba Brigitte Susanne Hundi

Taani sari „Võimu kants“, kuigi kümmekond aastat vana, on puhas poliitkäitumise õpik. Kuna sarja algusosades on täpselt tabatud meie oma praegust olukorda – uue valitsuse moodustamist, siis mõtles mammi, et kas ETV kava koostajad panid praegu selle programmi meelega või lihtsalt juhtus nii? Aga vahet pole. Mammi loodab, et ka meie poliitikud leiavad aega selle vaatamiseks.

Õppida oleks näiteks sellest, kuidas sarja peategelane Birgitte Nyborg valimised võidab. Ta lihtsalt jätab kõrvale valmis kirjutatud teksti ja kõik poliittehnoloogi ettepanekud ja räägib valimisdebatil oma mõtteid, oma sõnadega, nagu inimene inimesega. Ja see läks valijatele korda.

Mammi on veel nüüd, tagantjärele, mõelnud, et mis siis lõppeks oli Kaja viimase aja ebapopulaarsuse põhjus. Ajakirjandus on teda kõige rohkem süüdistanud valetamises, kuigi mammi talle seda väga süüks panna ei oskagi – ja võib ju olla, et Kaja ei teinud midagi omaenese tarkusest, vaid kuulas liiga palju oma poliittehnoloogilisi nõuandjaid.