TIIGER ABIKS HIIRELE | Olev Remsu: Hiinat vaadates puruneb taaskordselt müüt, et majanduse areng on võimalik vaid demokraatia ja inimõiguste tingimustes
Hiljuti toimusid Hiina ja Valgevene ühised sõjaväeõppused Bresti linna lähedal, vaid 5 km eemal Poola, s.o NATO piirist. Kõneka, Kotka rünnak nimega drill kestis 11 päeva, 8–19. juulini, järelikult oli kaunis pikk. Meenutame, et NATO riigijuhtide kohtumist peeti Washingtonis 9–11. juulini ning kindlasti ei ole ajaline kattuvus juhuslik. Ametliku informatsiooni järgi harjutati terrorismivastaseid operatsioone, eriti pantvangide vabastamist. Niisiis, avalikult sisendati mõtet, läänevaenlane tungib Valgevenesse, võtab pantvange ning teeb muidki seatempe. Mõni lihtsameelne ehk usubki. Selge, säärase teate puhul oli propagandasuitsukattega, ainult et kelle eest siis püüti varjata õppuste tõelist mõtet?
Paneme kõigepealt paika ajaloo, küsime, millal viimati viibis mõne Aasia riigi armee Euroopas? Ja vastame, et see juhtus rohkem kui kolmveerandtuhat aastat tagasi, siis kui Tšingis-khaani järeletulijad vallutasid linna linna järel, ei jätnud kivi kivi peale, korraldasid meeletuid veresaunu ja tapsid enamuse elanikest. Terve Euroopa värises toona, XIII sajandil, hirmust, kõik kartsid ees ootavat õudust. Tšingisiidid pöördusid õnneks koju tagasi.
Nüüd siis jällegi oli Kaug-Ida sõjavägi meie maailmajaos. Igatahes tähelepanuväärne sündmus.