Fakt teadust päevas: miks Eesti nii väike on?

Vastus: Eesti väiksus sõltub vaatepunktist ja võrdlusalusest. Oma territooriumilt ei ole Eesti Euroopas sugugi kõige väiksem, meist jäävad tahapoole näiteks Taani, Holland ja Šveits. Kuid ühe riigi suurust saab mõõta ka näiteks teadussaavutustes või sisemajanduse kogutoodangus. Nendes edestab Eesti mitut suurt riiki.

Eesti väiksus on kummitanud eestlasi pikalt, seda eriti 19. sajandi viimastel ja 20. sajandi esimestel kümnenditel, mil arendati välja mõte „Suur-Eestist“. Kõige süsteemsemalt sõnastas selle idee Jaan Tõnisson 1910. aastal Postimehes ilmunud artiklisarjas „Püüete kava ja võitluse tee alusjooned“. Tõnisson leidis, et eestlaste arv peaks kasvama vähemalt viie miljoni inimeseni, kusjuures osa nendest pidi elama „lähikondsetes asundustes“ Narva-tagustel vene aladel.

Tõnissoni mõtet arendas edasi kurikuulsa saatusega Eesti poliitik Aleksander Kesküla, kes Esimese maailmasõja päevil seadis eesmärgiks Suur-Eesti asutamise, mis pidi hõlmama kogu Ingerimaad koos Peterburiga ja Liivimaad koos Riiaga. Nendes Ingerimaa osades, mis pidid kuuluma tulevasse Suur-Eestisse, tuli luua Eesti asumaa ja koguda sinna 250 000 üle Venemaa laiali elavat eestlast.