SÜÜRIA KRIIS | Oleg Samorodni: Assadi langemine on Jana Toomi jaoks nii tragöödia kui ka poliitiline fiasko

Bashar al-Assadi verise diktatuuri langemine on Lähis-Ida rahvusvahelise olukorra arengu loogiline ja loomulik tulemus. Seda loomulikku protsessi aeglustas mitmeks aastaks nii USA kui ka Euroopa Liidu juhtivate suurriikide otsustusvõimetus Süüria kriisi lahendamisel. Türgi pidi initsiatiivi haarama ning Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on taas tõestanud end targa ja kavala riigimehena.

Bashar al-Assadi diktatuur eksisteeris ainult tänu Iraani ja Venemaa toetusele. Süüria diktaatori peamiseks löögijõuks ei olnud tema enda armee, vaid Teherani juhitud Hezbollah' terroristlikud võitlejad. Venemaa piirdus lahingulennukite – peamiselt pommitajate – Süüriasse saatmisega. Need pommitasid halastamatult mitte niivõrd opositsiooni relvarühmitusi, kuivõrd tsiviilisikuid.

Erdoğan ootas kannatlikult, kuni Iisrael purustab Liibanonis Hizbollah’ ja Venemaa takerdub täielikult Ukraina-vastasesse sõtta. Pärast seda andiski Türgi enda kontrolli all olevatele opositsiooni relvajõududele käsu al-Assadi režiim kukutada.