OLEG SAMORODNI | Tšetšeenia sõdade mustreid kordavad Ukrainas nii Venemaa kui ka läänemaailm

Eelmisel nädalal möödus 30 aastat esimese Tšetšeenia sõja algusest. Millegipärast ei mäletanud, vähemalt Eestis, seda sündmust keegi. Aga asjata – just esimene Tšetšeenia sõda tähistas selle ahelreaktsiooni algust, mis viis praeguse suure sõjani Ukrainas. Murettekitav on see, et nii demokraatlike riikide juhtidel kui ka üldsusel on suuri raskusi mõlema Tšetšeenia sõja õppetundidest õppimisega. Paljuski jäävad need sõjad neile tundmatuks.

1990. aastatel suhtuti Eestis tšetšeenide võitlusse iseseisvuse eest ühelt poolt kaasaelavalt, teisalt aga ettevaatlikult ja passiivselt. Võib-olla ainsaks tõhusaks teoks tšetšeenide toetuseks oli tollase Eesti valitsuse poolt Tšetšeeniasse nende nõukogude rublade üleandmine, mis koguti Eestis kroonide vastu vahetamise käigus. Kui info selle salaoperatsiooni kohta aga meediasse lekkis, tekitas see avalikkuses rohkem kriitikat kui heakskiitu. Selles mõttes, et miks me sekkume sõtta, mis meid justkui ei puuduta, milleks on vaja vihastada venelasi, kes võivad kättemaksuks Eestile midagi halba teha jne.

Ma ei mäleta, et keegi tol ajal kõrgetel riiklikel ametikohtadel olnud ametnikest oleks selgelt, ühemõtteliselt ja avalikult tšetšeenide riikliku iseseisvuse eest võitlemise toetuseks sõna võtnud. Selliseid inimesi oli ka Eesti poliitikute hulgas väga vähe.