Sepo Seeman ootamatult surnud sõbrast: me ei pidanud Priiduga palju rääkima, meil oli veregrupp sama

„Sirgjooneline, hea huumorimeelega ja jäärapäine - kui uks on kinni, saab aknast,“ püüab näitleja Sepo Seeman kirjeldada sõber Priit Valknat, kes reisilt Balile enam tagasi ei tule. Surm sai Priidu seal kätte. „Kui vaja, siis läks Priit läbi halli kivi. Ta oli lihtne ja keeruline eesti mees.“

Sepo ja Priit olid kui sukk ja saabas ajast, mil nad Tallinna ülikoolis koos näitejuhtimist tudeerima asusid. „Alati võis seljad kokku panna ning me ei pidanud Priiduga palju rääkima, meil oli veregrupp sama,“ sõnab Sepo, kelle mäletamist mööda sai sõprus alguse juba siis, kui vastsed tudengid sügisel kolhoosi kartulivõtule lähetati.

„Kunagi hiljem üles Priit mulle: „Sa ütlesid seal kartulivagude vahel midagi sellist, mis määras kõik.“, aga mina kostsin seepeale, et ärgu pläragu,“ muigab Sepo. „See tema lause tundus epateeriva ja pateetilisena ning mis see oli, mida ma toona olin öelnud, seda ma teada ei saanudki. Enam ei saa ka küsida. Meil oli palju seiklusi. Üks äpardus teise otsa, üks rõõm teise otsa. Eks see oli selline aeg, kuhu mahub nii rõõmu kui ka kurbust. Olime koos nii heas kui halvas.“