JUHTKIRI | Rahatuulutajad tervishoius

Aasta on alanud vastuoluliste uudistega tervishoiuvallas. Õhtulehtki kirjutab, et Eesti haiglate kasum kokku on ületanud saja miljoni euro piiri. Tervise arengu instituudi statistika kohaselt kasvas tervishoiuteenuste osutajate kogutulu juba 2023. aastal 15 protsendi võrra. Samal ajal nurisevad arstid ja õed pidevalt palga pärast ja kaovad endiselt Eestist – raha on nii vähe, et pane või haiglad kinni. Kriis! Visiiditasugi tuli kõvasti tõsta.

Kuhu see raha siis tervishoiust kadunud on, kui seda teenitakse seal aina tõusvas joones juurde? Paratamatult tuleb selle olukorra peale meelde „Kreisiraadio“ sketš „Võta, aga pane tagasi“: oli ju 800 miljonit, rahavood käisid vurinal ringi, vilgas tegevus käis, lõbus oli, aga lihtsalt ei tea, kuhu see ühel hetkel kadus, igati tulus projekt paistis ju olevat! Või siis mõne aasta tagune raamat „Rahatuulutaja“, kus üks seltskonnadiiva tunnistab häbenemata, kuidas ta on rahasse suhtunud, kui tal seda on olnud.

Üks loll oskavat rohkem küsida kui sada tarka vastata, aga rohkeid küsimusi tekitab selline olukord tõepoolest, seda enam, et piltlikult öeldes näib neid tarku, vastama pädevaid tervishoiuametnikke sajast kõvasti rohkem olevat. Kas ei osata tõesti enam raha ühest arstikitli taskust teisegi tõsta? Või on probleem selles, et kitlikandja käed on seotud ja tõstjad on teised? Ja need teised veavad igaüks ise suunas nagu luik, haug ja vähk Krõlovi valmis, rääkimata sellest, et nad oma suundadest ja plaanidest teisi teavitaksid?