JUHTKIRI | Lumi kui äri

Päris kindlaid asju on maailmas väga vähe, kuid mõned siiski. Näiteks on täiesti kindel see, et ega tali taeva jää, aga kui sealt alla tuleb, juhtub see alati ootamatult. Ja seegi, et siis puhkeb nurin lumekoristuse korraldamise üle.

Kas tänavu oli teisiti? Ei olnud. Millise lumekoristuse maksumaksja oma raha eest saab, oli lausa tüdimuseni etteaimatav. Aga midagi uut siiski oli: pealinnas ujusid päevavalgele summad, kui palju selle eest tegelikult maksta tuleb. Numbrid – viie aastaga kasvas tänavapuhastuse eelarve üle kahe korra – jätavad mulje, et linnajuhid on olnud partnerite vastu kuidagi eriti helded. Vähe sellest, ainuüksi 2023. aastal näitas pisteline kontroll, et Tallinna ida- ja lõunapiirkonnas maksti üle 400 000 euro lumeveo eest, mida tegelikult ei tehtud. Kullaauk!

Ühesõnaga, rahva raha lihtsalt põleb ning kui paberil ongi kõik juriidiliselt korrektne ja ilus, siis tänavapilt näeb välja millegipärast teistsugune, eriti kui võrrelda naaberriikide pealinnadega. Juba on kostnud hääli, et hea, et on sellinegi teenus ja sellise raha eest, muidu poleks üldse midagi. Nagu kuskil Vaikse ookeani saarte suguharus – mis me sest vanast kuningast ikka ära sööme, äkki uus on veel hullem.