ARVUSTUS | Lätlastele Oscari toonud kassimultikas „Vooluga kaasa“ suudab edasi anda kõva annuse emotsioone

Lõunanaabrite animatsioon „Vooluga kaasa“ püüab pilke oma vaikse olekuga ja lihtsa looga – multifilm ei pea olema triiki täis kõikvõimalikku värsket kultuurisemiootikat, värvikirevat tegelaskonda ja peadpööritavat seiklust, et kõnetada.

Aegade algusest on multifilmide tegelasteks olnud loomad. Neid on kujutatud nii realistlikus (näiteks Walt Disney 1941. aasta „Bambi“) kui ka üdini utoopilises võtmes (Eesti joonisfilm 2006. aasta „Leiutajateküla Lotte“). Viimase aja kinolina kogemused karjuvad vägisi näkku, et kõik multifilmilood on ära jutustatud. Loomalugudest on süda paha – ei aita siin enam ka erinevate lugude omavahel kokkumiksimine. Igal asjal on piir.

Reeglina kipuvad viimased masskinotükid rääkima superkangelastest, nagu siilid või käpakesed, kus toimub klassikaline hea vs kurja võitlus. Selle kestel tuleb tingimata maatasa teha New Yorgi sarnane suurlinn (keskuse ülesehitus järgneb lõputiitritele), loetakse ette hulk äraleierdatud moraalipunkte sõprusest („Koos oleme tugevamad!“), perest („Koos oleme tugevamad!“) jm ning saabub õnnelik lõpp – pahalased saavad kolki.