KOERAINIMESE KASSIMISSIOON: surmale määratud seenior sai veel ühe elu

Hammasteta, murtud jala ja võitlushaavadega. Niimoodi liipas seeniorkass jaanuarikuus mööda külateed. Kassil olla küll üheksa elu, kuid nii kehvas seisus pole just erilist elurõõmu. Räsitud loomakese saatus võttis uue pöörde, kui teda märkas juhuslik mööduja.

„Sõitsin mööda külateed. Jõudsin märgata, et piki teeäärt liikunud musta-valgekirju kass lonkab. Täiesti räsitud, pulstunud ja alatoitunud,“ meenutab Heiki Lutschan esimest kohtumist uue sõbraga. Ta jättis auto seisma ning andis kehvas seisus seeniorkassile süüa.

Heiki tõmbas igaks juhuks kindad kätte – kes teab, mis haigused võivad hulkuril küljes olla! – ja pistis kassi pappkasti. „Arvatavasti juba pikalt omapäi kõndinud loomake laskis end ilusti silitada,“ räägib ta. Karmi elu näinud hulkur võttis lahke inimese omaks ja astus hiljem tõrkumata ka väikeloomade transpordiks mõeldud puuri.