Jaanus Rohumaa pommikatsetusest kodurõdul: pärast seda olin kuu aega pime

„Lasin enda näo ja ka käe selle pommiga õhku, pärast olin kuu aega pime,“ meenutab muuseumijuht ja teatrimees Jaanus Rohumaa Vikerraadio saates „Käbi ei kuku…“ lapsepõlveseika, mil ta koos sõbraga oma sünnipäevaks suure pommi meisterdas ning seda siis oma kodurõdul ka katsetas.

„See oli mitmeski mõttes napikas, esialgne prognoos oli, et see poiss enam nägema küll ei hakka,“ kõneleb Rohumaa. „Aga juhtus ime ja nad suutsid taastada mu näo, mis oli täielikult põlenud.“ Tõsi, pärast pöörast pommikatsetust saadud ihuhaavadest raviti nooruk terveks, ent ühe häda sai ta sellest päevast mitmeks aastaks kaasa – kogelemise. See vaevas uljast pommimeistrit lavakunstikoolini välja.

Rohumaa lisab, et tema elus on ette tulnud kolm-neli säherdust hetke, mil ta võinuks surma saada. Lisaks pommiteole katsetas ta lapsena näiteks sedagi, mis juhtub siis, kui kaks sukavarrast seinapistikusse susata: „Sain sealt korraliku litri kätte!“