JUHTKIRI | Sõdurid paluvad: haiguse küüsi langenud inimest peab saama kiiremini ravida

„Tänaseks päevaks on meil rohkem neid veterane, kes on omal käel elust lahkunud kui neid, kes jätsid elu lahinguväljal.“ See peaks kõik häirekellad helisema panema, sest jutt pole teisest maailmasõjast, vaid viimasest kolmest aastakümnest.

Meie osalust välismissioonidel ja sellega kaasnevaid ohverdusi on nimetatud tasuks heade liitlassuhete ja turvalise NATO vihmavarju eest. Olukorras, kus Euroopas on meie lähedal kolmandat aastat kestev sõda, ongi need garantiid väga väärtuslikud. Oleme ka igat hukkumist missioonidel valusalt läbi elanud ja vääriliselt mälestanud, ent selle juures on valusalt allapoole moraalse radari tuvastuspiiri jäänud teiste, veel elavate sõdurite tervis. Eriti hullud on lood vaimse tervisega.

Sõjakeskkond tähendab inimloomusele äärmiselt rusuvalt mõjuvaid katsumusi, mis tekitavad suuremal või vähemal määral traumaatilise šoki. Oskus sellega eos tegeleda on asi, millest meil on kahetusväärselt vajaka jäänud. Õhtuleht kirjutab, et Eestis võib olla mitusada sügavas vaimses kriisis veterani. Neist igaühel on pere, sõbrad ja lähedaseks, keda see kriis samuti puudutab.