MIS JUHTUB VANANEDES? | Toivo Tootsen: ka vanad armuvad, aga kellest see välja paistab, seda peetakse kiimakotiks ja perverdiks

Õhtulehes oli kunagi juhtkiri „Kui vana on vana“. Selles räägiti arvutiprogrammidest, et millal nad vananevad ja kas vanadest programmidest on ka veel midagi kasu. Mina hakkasin samal teemal mõtlema inimese vanusest. Kui vana on vana inimene ja kas vanast inimesest on veel kasu ka?

Esimene tähelepanek: inimese füüsiline ja vaimne vanadus ei lange kokku. Välimuselt vana inimene võib olla vägagi värske ja noorusliku mõtlemisega. Mingit kirjatükki lugedes on väga raske öelda, kui vana oli selle kirjutaja. Sama toimub, kuulates muusikat või vaadates pilte – kui vana oli nende looja?

Targad ja küpsed mõtted tulevad ikka enamasti elukogenud inimestelt, eks ole. Muidugi, ka mõni laps võib rääkida üllatavalt täiskasvanulikku juttu. Aga reegel on, et vaimselt vananeb inimene tunduvalt aeglasemalt kui füüsiliselt.