JUHTKIRI | Tuulepargitrall

Valget laeva ei tulnudki, kuid lootus mulle jääb, räppis nublu presidendi vastuvõtul. Laulus, kus muu hulgas on ka read: „Vahel möllan ise, vahel delegeerin. Suva, kes on toolil. Ohmudel on eelis.“

Vaadeldes valitsuses viimase aja kurbmängu, mille töönimi võiks olla „Minister Yoko Alenderi kurnamine“, tekib tahtmatult küsimus: mis misanstseen see on? Lisaosa menuseriaalile sotsiaalse sidususe ministrist? Segadused tuulikutega ja miljardite sinna-tänna pildumised panevad mõtlema, et loodetavasti pole eesmärgiks vee meelega sogaseks ajamine millegi muu läbisurumiseks.

Meeldetuletuseks: võimuerakonnad leppisid jaanuari lõpus kokku plaanis toetada tuuleparkide rajamist miljardite eurodega. Täpsed summad pidid sõltuma vähempakkumise tulemustest, kuid maksimaalselt on arutluse all projektid läbi aastate maksimaalselt 2,84 miljardi euro ulatuses. Hiigelkulutuse eesmärk on püha – tuua elektrihind alla. Ent see, kas üldse ja kui palju see tõepoolest toimiks, on endiselt hägune.