LIHASTES, AGA ÜLEKAALUS! Miks kaalunumber ei näita alati tervisest tegelikku pilti?

Kas ainuüksi kehamassiindeksi või kaalunumbri põhjal saab inimest pidada ülekaaluliseks? „Kehamassiindeks ei tee vahet lihasel ja rasval,“ selgitab perearst Eero Merilind.

Paljudele meenub kooliajast, kuidas kogu klassiga tuli minna kooliõe kabinetti – seal mõõdeti pikkust, kaaluti ja arvutati kehamassiindeks (KMI). See lihtne valem näitas, kas laps on n-ö normaal-, ala- või ülekaalus. Sama loogika saadab meid ka täiskasvanuna – kaalunumber ja KMI on justkui pidev „tervise peegel“, mida jälgitakse nii perearsti visiidil kui ka trennipäevikus.

Aga kas need numbrilised mõõdikud pole ajale jalgu jäämas? Sotsiaalmeedias jagavad treenijad ja fitnessi-sisu loojad üha sagedamini kogemusi, et silma järgi superheas vormis inimene – tugevate lihaste, madala rasvaprotsendi ja hea enesetundega – paigutatakse KMI järgi automaatselt ülekaaluliste hulka. See ajendabki küsima, kas kaalunumber ja kehamassiindeks on piisavad tervisenäitajad?