Seisukoht | Minu ärmataja

Teet Teder, Õhtuleht.ee tegevtoimetaja, 20. oktoober 2016

Ehe Eesti matus on nagu see Draamateatri lavastus, kus puuriit lavale oli laotud ja peielised selle taga Eesti elu mängisid. Matused on tänapäeval tihti ainus koht, kus kõik sugulased kokku saavad. Elustuvad ühised mälestused ja lõkkele löövad vanad kired, kirjutati lavastuse kohta.

Toomas Hendrik Ilvese presidendiameti lõpp meenutas vägisi selliseid matuseid. Poliitilised sugulased said kokku ja kui varem polnud neil ühtki jutuainet, milles ühel meelel olla, siis nüüd kiidavad võidu lahkunu rolli mängivat Ilvest. Kadunukesest pole ilus ju halvasti rääkida. „Ilves pühendas oma ametiaja jooksul väga palju aega Eesti kui e-riigi tutvustamisele,“ kiidab Enn Eesmaa. „Nii head suhted Ameerika Ühendriikide presidendiga kui Ilvesel on, poleks Eestis olnud kellelegi teisele jõukohased,“ sekundeerib Mart Nutt. „President Ilves selgelt astus nõrgemate kaitsele,“ on Kalle Palling asjatundlik.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?