Juhtkiri | Kes tahaks käia lollide koolis?

Koolide edetabel on kahtlemata kosutav lugemine kõigile nn eliitkoolide kasvandikele, kes saavad igal aastal kinnitust, et õpivad heas koolis. Kuid sama nimekiri võib olla pideva stressi allikaks paljudele pingerea tagumises pooles asuvate koolide lapsevanematele ja õppureile. Sest kellele küll meeldiks käia n-ö lollide koolis? Kuigi idee poolest peaks kogu Eestis saama sama kvaliteediga haridust, avaneb pingereas sootuks teine pilt – esimese ja viimase kooli riigieksamite tulemus erineb tervelt kolm korda.

Sel aastal on pingerida proovitud täiustada ja peale riigieksamite võetakse arvesse, kas õpilaste eksamitulemused gümnaasiumi lõpetamisel on võrreldes põhikooliga paranenud. Nii peaksime saama ülevaate, milline on kooli gümnaasiumiastme panus õpilase arengusse. Kuid seegi meetod pole täiuslik ja pigem peaksime küsima, mis on sellise pingerea koostamise eesmärk? Et nn eliitkoolid on oma headusest niigi teadlikud, siis kas koolide järjestamine ergutab nimekirja teist poolt senisest rohkem pingutama? Piir, millest alates tagantutsitamine muutub hoopis avalikuks häbistamiseks, on õhkõrn.