Juhtkiri | IRL alustagu seisaku murdmist pensionitest

Seda et Eestis on pensionifondidega hapud lood, pole vaja lugeda OECD tabelist – mõisavalitsejate kombel koorivad aastas kaks kolmandikku saagist fondihaldurid, nagu võttis olukorra kokku endine hansapankur Indrek Neivelt. Pensionikogujad nurisevad juba pikemat aega ja õigustatult. Kümne aasta jooksul keskmiselt 2,2% aastas pensioniraha ahju ajanud fondid jätavad meid ka riikide võrdluses tabeli lõppu. See on selge märk nii halduritele, valitsusele kui ka pensionipõlveks valmistujatele, et saab paremini.

See teadmine on tagant tõuganud näiteks ühistulise pensionifondi Tuleva loomist. Et konkurentsist ja valikuvõimaluste laienemisest saab pensionikoguja ainult võita, võib loota, et turule jõuab veel teisigi uusi pakkujaid. Ent üksikute pensionientusiastide projektidest (isegi kui neid saadab enneolematu edu) ei piisa kõigile väärika vanaduspõlve kindlustamiseks – ka riik peab astuma jõulisi samme pensioniraha paremaks kaitsmiseks. IRLi volikogul seisakule sõja kuulutanud sotsiaalkaitseministril Margus Tsahknal pensionireformi ideid jagubki, ent paraku võib eripensionite kaotamise, pensioniea tõstmise ja pensionite võrdsustamise tööstaaži arvestamise kaudu taga näha soovi kaitsta eelkõige riigi ja mitte tulevase pensionäri rahakotti. Pensionireformi ei saa teha pooliku rehkendusena.