Jüri Pino | Peeglikese aasta

Tea, mis sel Lumivalgekese võõrasemal küll enesehinnanguga viga oli, et kogu aeg oli vaja peeglit vaevata. Vanarahva metsatarkus soovitab, muide, mitte liiga kauaks peeglisse vahtima jääda. Tõmbab hinge sisse või näitab teile mingit maailma, mida te väga näha ei taha. Ja teada halva inimese kasutatud peegel on parem üldse minema visata. Vaat sihukest segast kõigepealt.

Eks aastatele saa ju muidki nimesid panna peale kõiksugu koduloomade omade. Ükskõik, kas need siis külge ka jäävad. Ise nimetati aastat, kui kõik näis untsu minevat, no kõik-kõik-kõik, hullu koera aastaks. Kuigi see vist ei olnudki koera aasta. Mis siis, paned nime ära, justnagu kergem.