Juhtkiri | Suurte muutuste eel

Tõstku käsi, kes lubas uuel aastal tihedamini jõusaali ja harvem kiirtoidurestorani jõuda, rohkem raamatuid lugeda, hoolikamalt rahaga ümber käia, rohkem aega lähedastele leida ja suitsetamisega lõpparve teha? Küllap on neidki, kes nüüd kätt ei tõsta, kuid on varasematel aastatel just selliste lubaduste ja ootustega uut aastat vastu võtnud. Ja paraku ikkagi vaikselt vanadesse harjumustesse takerdunud.

Tahe end parandada ja igas mõttes paremaks, targemaks, tugevamaks ja tervemaks saada on vaid tervitatav. Miks jääb siis aasta alguse tuhin tihtipeale asjatuks rapsimiseks? Kui uusaastalubadusi antakse, sest nii on kombeks ja teised ka teevad, saab igast väljakutsest kibekähku tüütu kohustus, millest on parem loobuda. Et motivatsioon püsiks, on vaja tunda, et muutuste poole püüeldakse iseenda pärast.