Ilona Kaldre: mõistsin juba lapsepõlves, et ma pole nagu kõik teised
Liana Turpakova, 13. jaanuar 2017
"Meie õues – nagu paljudes õuedes – istusid pingi peal vanamutikesed ja meile, lastele, tõid nad komme ja õunu. Meie aga esinesime neile: lugesime luuletusi, tantsisime, laulsime laule," meenutas sensitiiv Ilona Kaldre teisipäeval Tallinnas Vene kultuurikeskuses aega ja keskkonda, milles ta enda selgeltnägijavõimed avastas.
"Üks memmeke palus, et laulaksin "Ümberringi vaid stepp". Ma ei teadnud sõnu ja olin valmis neid ära õppima, aga äkki sain aru, et mul pole selleks piisavalt aega: homme ei tule mul enam võimalust selle memmekese ees esineda. Ja järgmiseks hommikuks oligi ta hinge heitnud."