Juhtkiri | Tubli kõne

Vabariigi aastapäevakõnes tegi riigipea Kersti Kaljulaid ära selle, mida paljud on juba kümnend oodanud ja millest viimati rääkis ehk Arnold Rüütel oma presidendiajal, kui käibesse tuli teise Eesti mõiste. Kaljulaidi kõne oli inimkeelne, mitte poliitiliselt kõmisev, ning ilmselt tänu sellele kõnetas ka skeptikuid ja küünikuidki.

Sellest esinemisest saaksid tahtmise korral eeskuju võtta meie poliitikudki, kes harjunud väsitama rahvast ohtrasõnalise jutuga Vene- ja sõjaohust ning pideva relvile mobiliseerimisega. Kahtlemata oluliste julgeolekumurede kõrval tahab aga ka igaühe igapäevaelu elamist ning nendest rahvale lähedasematest asjadest Kaljulaid meile rääkiski, olgu selleks siis eesti keele püsimine ja kaitse, koduvägivald või meie komberuumi ja mujalt siia tulnute suhted – kuigi viimase teema käsitlus võinuks nii mõnegi meelest olla märksa tagasihoidlikumas mahus.