Siim Kiisler | Sisekaitseakadeemia seoks Narvat ülejäänud Eestiga

Seni on olnud kurb tava, et kui mujal linnades kaob riigi töökohti, pakutakse töötajatele uut kohta just Tallinnas. Eriti tallinlased peavad just sellist asjade käiku loomulikuks, töökohtade liikumist vastupidises suunas peavad aga paljud miskipärast võimatuks. Kindlasti on inimesi, kes on sisekaitseakadeemia kolimise suhtes ettevaatlikud. Kuid ainus elu eksisteerimise võimalus ei ole pealinnas. Riigiasutused, nagu ka suur hulk Eesti inimesi, ettevõtteid ja organisatsioone, suudavad edukalt ja efektiivselt toimida ka väljaspool pealinna, nii võimekas õppeasutus nagu sisekaitseakadeemia ei ole kindlasti kurb erand.

Sisekaitseakadeemia on aastaid soovinud paremaid õppetingimusi, mis vastaksid tänapäevastele sisejulgeoleku valdkonna ootustele. Kahtlemata annab Ida-Virumaale kolimine selleks paremad võimalused, kui praeguste hoonete renoveerimine, sest uue hoone puhul saab arvestada kõiki kooli vajadusi. Sisekaitseakadeemia on rakenduskõrgkool, mis peaks tuginema õppejõudude rotatsioonile. Sellega tagatakse, et õppurid saavad õpingute käigus ajakohaseima ülevaate sisejulgeoleku tööst. On vajalik teha koostööd kõigi sisejulgeolekuasutustega, et nende parimad praktikud jagaksid oma teadmisi ja kogemusi akadeemias õppijatega Ka mujal Eestis, sealhulgas Ida-Virumaal, on erinevad sisejulgeolekuasutused, kelle edukad praktikud saaksid akadeemias õppejõududena töötada. Võimalus töö kõrvalt sisejulgeolekustruktuurides akadeemias õpetada oleks kindlasti lisamotivaator kõrgetasemeliste spetsialistide Ida-Virumaale tööle minekul.