Juhtkiri | Kas automaksuga trikitamine maksab kätte?

Kui IRLi esimees Margus Tsahkna ütleb, et erakonna elu teevad raskeks Keskerakonna poliitikute avaldused, siis on see ainult pool tõde – kivina kaelas ripub nende endagi valimisprogramm, sest koalitsioonis olemise hinnaks on saanud senistest põhimõtetest loobumine. Ei aita ka astmelise tulumaksu ümbernimetamine madalapalgaliste tulumaksutagastuseks ega valimisprogrammis selgesõnaliselt maha laidetud automaksu esitlemine mootorsõidukite keskkonnalõivuna – sedasorti kohmakad kübaratrikid mitte ainult ei vähenda koalitsioonierakonna usaldusväärsust, vaid hägustavad eesmärke, mida valitsus maksumuudatustega taotleb.

Nii ei mõju siiralt rahandusministri Sven Sesteri selgitus, et mootorsõidukite keskkonnalõivu on tarvis, et autoostu plaanivaid inimesi suunata tegema keskkonda vähem saastavaid valikuid. Maksustamise aluseks võetakse küll CO2 heitmenäitajad, kuid seda vaid alates 2015. aastast valminud autode puhul, ülejäänutel arvestatakse kilovatipõhist võimsust. Kuidas on aga märkimisväärne maksusoodustus vanematele autodele – enam kui kümneaastase sõiduki puhul tuleb tasuda 20% maksumäärast –, mis soosib autopargi vananemist, kooskõlas keskkonna säästmisega, pole suutnud veenvalt selgitada ükski valitsuse trikimeistritest. Rahandusministeeriumi asekantsleri tõdemus, et ühiskonna vaeseimat osa tuleb kaitsta, on küll õige, ent küsimuse püstitus peaks hoopis olema, kuidas teha uuemad, turvalisemad ja keskkonnasõbralikumad autod neilegi kättesaadavamaks. Maksukoormuse suurenemine ei aita sellele tõenäoliselt kaasa.