Juhtkiri | Kas IRL on poliitiline laip?

Tegelikult pole vahet, kes IRLi uueks juhiks saab, kas Kaia Iva või Helir-Valdor Seeder. Kuni erakonna suurimaks ja ainsaks mureks on riigikogu valimiskünnise ületamine, pole temast poliitilist elulooma. Sest vastuseta on küsimus, mis on selle erakonna eksistentsi õigustus, kes on nende valijad ja mida nood parteilt ootavad. Valijat ei saagi kõnetada erakond, mis on mõeldud kitsast eliitparteilaste ringi tulusate töökohtadega kindlustama. Öeldu võib tunduda karm, kuid on aus. Sest juba Rein Taageperagi on erakonna siseelu näinuna nentinud, et praegune IRL on irvitus isamaa üle.

IRL allakäigule pani aluse ühinemine Res Publicaga 2006. aastal, kui aated ja sisutühi poliittehnoloogia poogiti kokku nagu siga ja kägu. Res Publica poistebänd on selle aja jooksul erakonnast välja pigistanud küll enda jaoks maksimumi, kuid Taagepera nendingu järgi kõdunemine on juba väga kaugele arenenud. Poistebändist on Taavi Veskimägi äris, Juhan Partsil õnnestus saada kontrollikotta ning sinna on minemas ka Ken-Marti Vaher. IRLi kasutati nii kaua kui võimalik äraelamisvahendina, konverteerides lõpuks kogutud poliitilise kapitali rahaliselt tulusaks töökohaks. Kuid IRList on lahkunud needki, kes ei suutnud erakonna demokratiseerumist ära oodata, vaid osalesid Vabaerakonna moodustamisel.