Annika Veimer | Süstlavahetus mitte minu tagahoovis

Õhtuleht küsis narkomaanide süstlavahetuspunkte jõuliselt elumajade juurde suruvalt Tervise Arengu Instituudilt, miks on elanikke ohustavad punkte vaja selle asemel, et lasta looduslikul valikul teha narkomaanide seas ühiskonda tervendavat puhastustööd. Millist kasu saab ühiskond sellest, kui riik loob sõltlastele järjest mugavamaid süstimistingimusi?

Kahjude vähendamise keskuste – rahvasuus süstlavahetuspunktide – rajamine tekitab kohalikes elanikes vastakaid arvamusi kõikjal maailmas. Hoolimata teenuse tõendatud efektiivsusest on elanike ja poliitikute hoiakud keskuste suhtes sageli negatiivsed. Tuuakse näiteid juhtumitest, kus keskuse vahetus läheduses leitakse maast kasutatud süstlaid ja ollakse arvamusel, et süstlavahetus soodustab narkootikumide tarvitamist. Paljuski iseloomustab sellist fenomeni suhtumine, et osutage teenust, kui tahate, aga mitte minu elukoha lähedal. Sellele on rahvusvaheliselt antud isegi termin – mitte minu tagahoovis ehk NIMBY (Not In My Back Yard).