Juhtkiri | Et suurest pereõnnest ei saaks õnnetus

Kui küsida värsketelt lapsevanematelt, millest nad kõige enam puudust tunnevad, on vastused küllalt sarnased: aega on kriitiliselt vähe ja raha võiks alati rohkem olla. Nii saadab mitmikute vanemaid peale heldinud pilkude alati ka tubli annus kaastunnet – kui juba ühe lapsega ei ole kerge, siis kuidas nemad küll jaksavad! Sest muud ei jää üle, teavad mitmikute kasvatamisega kaasneva füüsilise ja emotsionaalse koorma teemal avalikult sõna võtnud vanemad.

Ometi tunnistavad viimased, et tegelikult saanuks paremini – mida siis teha, et mõlemal vanemal jääks mitmikute kõrvalt aega hingetõmbamiseks ja ootamatult suur pereõnn ei pöörduks majanduslikuks laostumiseks? Kuidas saab abikäe ulatada kohalik omavalitsus, selles annab head eeskuju Vinni vald – juuli alguses sündinud nelikutele ja nende perele plaanitakse koduabilise palkamist valla kulul veel enne, kui pisikesed õed koju on jõudnud. Kui (kas või palgaline) lisajõud on mitmikute kantseldamisel alati teretulnud, siis uurimustest selgub, et lastega koju jäänud vanem ootab enim tuge just kaasalt. Miks ei maksta mitmikute mõlemale vanemale vanemahüvitist (on arutluse koht, kas enama kui kahe lapse puhul veel kõrgendatud määras), kui muud mitme lapsega pered saavad riigi hoolt kogeda mitu korda? Mullu oleksid sellise seadusemuudatuse üle rõõmustanud 215 kaksikute-kolmikute võrra kasvanud perekonda.