Sander Õigus | Miks me enam lennukis ei plaksuta?

Pean alustama kurva ülestunnistusega: satun lendama väga harva. Käimised on pigem mööda kodumaad ja ega rahakott niikuinii kaugemale ei lubaks. Selle aasta jooksul olen vaid korra lennanud, kuid toonane emotsioon närib mind veel tänasel päeval.

Marsruudiks oli Amsterdam - Tallinn, lennufirma eestimaine ja kaasreisijad kõik sama kodakondsusega. Pean nentima, et kardan lendamist väga ning kehvad ilmastikuolud tegid kogu seltskonna kergelt närviliseks. Järgnes kaks tundi õhus ilma ühegi värinata ja kõige sujuvam maandumine, mille osaks elus olen saanud. Olin traditsiooniliselt valmis plaksutama ja arvestades piloodi suurepärast tööd, otsustasin, et täna tõusen ma lausa püsti. Küll teised kaasa tulevad, nemad ju kartsid ka.