SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 87. koht: vabadussõjalaste liikumine

Aastatel 1929–1934 ametlikult tegutsenud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (1933–1934 Eesti Vabadussõjalaste Liit, tuntud ka vapsidena) on ehe näide demokraatia kriisi korral tekkida võivast äärmusliikumisest Eesti ajaloos.

Demokraatliku Eesti vabariigi poliitiline süsteem oli algusest peale ebastabiilne. 15 aasta jooksul (1918–1933) oli ametis 23 valitsust, mis tegi valitsuste keskmiseks ametisolemise ajaks üheksa kuud. Tulenevalt võimukorraldusest, mis oli liiga kaldu parlamendi (riigikogu) poole, oli Eesti poliitelus igapäevanähtusteks poliitikute omavaheline kemplemine („lehmakauplemine“), isikliku kasu taga ajamine ja valitsuskoalitsioonide pidev lagunemine. See viis riigivõimu maine rahva silmis väga madalale, mis kriisi ajal kasvas rahulolematuseks seni valitseva korra suhtes ning nõudeks kehtestada stabiilsust tagav riigikord.