Katrin Pauts | Lahke vanahärra Zand ja vaesuse ahelad
Katrin Pauts, krimikirjanik, 2. detsember 2017
Ülikoolilinnas hakkasin pealt nägema imesid – kaunid koolikaaslased, kel polnud alles äsja paarikümmet sentigi, et kohvikus saiakese eest maksta, ladusid järgmisel päeval riidepoes enda käsivarrele lukskaupa, ise hinnasiltigi vaatamata. Mu tudengipõlv sattus keerulisele ajale 1990ndate lõpus, kui Eestis olid peaaegu kõik vaesed. Väga raske oli tulla maalt linna pere viimase nälginud hobusekronu seljas - ei olnud mul töötu üksikema lapsena kusagilt tuge loota.
Kuidas sellised imed sündida said? Eks ikka seetõttu, et vanahärra Zandi taolisi kolmel jalal kõndivaid rahakotte, kes noori neidusid vaesuseahelast päästavad, on kogu aeg olnud. Ja kas me nendeta saaksimegi?