SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 81. koht: kolhoosidesse sundimine
Indrek Riigor, 5. detsember 2017
Maarahva kollektiivsetesse ühismajanditesse (kolhoosidesse) sundimine Nõukogude okupatsiooni esimesel kümnendil tõi kaasa Eesti traditsioonilise maaelu ja -kultuuri hääbumise, mille tagajärjed annavad tänapäevalgi tunda.
Esimesed otsused maaomandi kohta tegi juba ebaseaduslikult valitud riigivolikogu 1940. aastal. Deklaratsiooniga kuulutati maa rahva omandiks ja otsustati maaomand ümber jagada. Taludest, mis olid suuremad kui 30 hektarit, tehti äralõiked ja anti need kas väiketalunikele või täiesti uutele isikutele – nn uusmaasaajatele. Sellega loodi massiliselt ebarentaableid ja elujõuetuid väikemajandeid ning halvendati inimeste omavahelisi suhteid, mis omakorda aitas hiljem kaasa kollektiviseerimisele.