Juhtkiri | Inimene on kõige nõrgem lüli

12345, parool, qwerty, lammas, minaise, maasikas, kallis, killer – kui tundsid nende numbri- ja tähekombinatsioonide seast ära mõne oma paroolidest, siis on viimane aeg seda vahetada. Paroolivahetamist tasuks kaaluda neilgi, kelle salasõna eestlaste enimkasutatud paroolide esikümnesse ei pääsenud, kuid on muutumatuna püsinud mõni aasta. See on ajendatud ulatuslikust andmelekkest, mis puudutab ka vähemalt 200 000 eestlasest sotsiaalmeediakasutaja paroole.

Küllap on palju neidki, kes lihtsasti äraarvatavast salasõnast hoolimata tülikat paroolivahetamist ette võtta ei kavatsegi, öeldes, et tegeliku ründe korral pole neil niikuinii midagi varjata. Ometi on see veendumus lühinägelik – näiteks e-postkasti parool annab ligipääsu paljudele teistele kontodele, võimaldab identiteedivargust ning seab ohtu samas suhtlusvõrgustikus olevate inimeste turvalisuse. Väikeses riigis, kus peagu igaüks teab kedagi, kellel on isiklik suhe mõne võimuisikuga, on see tõsine julgeolekuoht. Seetõttu ei peaks mitte kellelgi mööda külgi maha jooksma soovitus vähemalt poole aasta tagant vahetada salasõna ning valida selleks mitmesõnaline kombinatsioon, mitte kasutada sama salasõna igal pool ja neid kindlasti mitte jagada. Hoiustamiseks sobib vaid pea või seif.