Kodutute loomade päästeingel: kunagi pole tuba tühi – kui üks koju läheb, tuleb teine asemele!

Mariann Prooses, 4. jaanuar 2018

„Aasta jooksul on minu käe alt läbi käinud üle saja kassi,” räägib 19aastane Gabriel Vodolaztšenko lõppenud aastast ja muigab, et sõbrad peavad teda loomalembuse tõttu isegi veidi hulluks. 

Vana-Vigalas, kus kodutute kasside päästmisega ja neile uute kodude leidmisega tegelev Gabriel elab, ei ole päise päeva ajal liikumas näha ühtegi inimest, küll võib küla keskuses märgata aeglase ja enesekindla sammuga kassi, kes autost välja tegemata teed ületada soovib. Gabrieli kodumaja, kolmekorruseliseline paneelelamu on keskusest veidi eemal. Majja, mis kunagi on olnud koduks kümnetele peredele, on tänaseks jäänud elama vaid Gabrieli pere – ema, noorem vend ning loomulikult kassid. Nende päralt on üks trepikoda. Kasside jaoks on Gabrielil sisse seatud kolmanda korruse korter, kus ta tohterdab abivajajaid ning sotsialiseerib kõige metsikuimaid.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?