Einar Ellermaa | Kas oleme endast halvasti mõtlemise Euroopa meistrid?

Kui 100 aastat tagasi 24. veebruaril kuulutati välja Eesti vabariik, algas kohe Saksa okupatsioon ja „baltisakslased uimlesid õnnes“, nagu kirjutab Enn Tarvel äsja ilmunud raamatus „Eesti rahva lugu“. Juba märtsi alguses sai Tartus ilmunud Deutsches Extrablatt kirjutada: „Jumalale tänu, nüüd on lõpp rumalal loril „enesemääramise“ õigustest.“ Ja Tallinna Oleviste kiriku pastor jutlustas: „Me loodame, et Jumal meid hoiab veidra väikese riigivärdja eest, mis on sisemiselt täiesti võimetu.“

Õnneks nad väga eksisid. Aga kahjuks kuuleme nüüd juba peaaegu sama räigeid sõnavõtte oma riigi ja rahva kohta omaenda riigi heaolus ja turvalisuses kasvanud noortelt. See on valus. Õnneks elame maailmas, kus suurus ja füüsiline tugevus ei ole peamised eelised.