Nostalgialaks: nädalavahetus Peterburis

Katrin Helend-Aaviku, 17. veebruar 2018
„Piiter on linn, mida kas armastad või vihkad, erapooletuid ei ole,“ ütleb Raul Tarvas. Tema kuulub esimeste sekka. Ka sealses ülikoolis vene keelt õppiv Hanna Tammik on Peterburi armunud. Kes oleks veel õigemad inimesed ütlema, kuhu Neevalinnas sammud seada. 

„Sa võid sada korda tulla Nevski prospektile ja ta on alati erinev. Ajalooline kesklinn ei maga kunagi ja igast majast õhkab ajalugu,“ räägib Raul Tarvas, kes käib Neevalinnas sõpradega kokku saamas ja aju puhkamas vähemalt paar korda kvartalis. Sestap teab ta omast kogemusest, kuidas kõige mugavamalt viisat taotleda, kust leida odavat öömaja ja kuidas soodsalt ühissõidukiga liigelda. 

„Viisa on teatavasti kohustuslik, aga Venemaa konsulaarosakonnast küllakutsega viisa saamine on täielik kosmos ja võtab aega poolteist kuud. Siis pöördusin Viisaeksperdi poole. Ankeedi täitsin internetis, siis pilt hammaste vahele, ja kohale. Kümne päeva pärast tuli kõne, et viisa on valmis. Võttis poolteist minutit, et selle andmed üle vaadata, ja minek,“ räägib Raul, et kolm korda, kui ta on sinna pöördunud, on asi kiirelt joonde saanud. 

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?