SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 6. koht: rahvuslik ärkamisaeg oli oma riigi lätteks

Rahvusliku ärkamisaja periood (1860.–1880. aastad) oli üks murrangulisemaid eesti rahva ajaloos. Sest ajast teadvustame ennast rahvusena. Ilma selleta poleks Eesti riik saanud sündida.

Meie rahvusliku eneseleidmise taustaks oli Prantsuse revolutsiooni ajal (1789–1799) üle Euroopa kandunud rahvusluse idee. See tõi kaasa rahvusliku liikumise paljude Euroopa rahvaste hulgas, sealhulgas sakslastel, kelle rahvuslikud ettevõtmised olid meile eeskujuks.

Rahvusliku liikumise oluline taganttõukaja oli 1860. aastail alanud talude päriseksostmise tagajärjel eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Nii said Eesti rahvusluse kandjateks taluperemehed ja tärkav maaharitlaskond (koolmeistrid, köstrid, vallakirjutajad), hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad, kes kõik püüdlesid sotsiaalse tõusu poole. Just haritlased tegid rahvuslikku selgitustööd, õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised nõudmised.