Juhtkiri | Uut pettunute erakonda pole vaja
Tõsiasi, et keegi kuskil plaanib luua uut erakonda, pole isegi uudis, sest arvata võib, et veiniklaasi taga, saunalaval või juba olemasolevate parteide tagatubades selliseid mõtteid aeg-ajalt tõepoolest mõlgutatakse. Ometi näitab elevus, mis selliste kooskäimiste (eriti tuntumate nägude puhul) ümber tekkima kipub, et ootus uue poliitilise jõu, mis raputaks senist süsteemi, järele on kahtlemata olemas.
Samas on lähiajaloost teada mitu näidet, kus ülespuhutud ootused on kiiresti tühjaks visisenud. Peamiselt sellepärast, et uudsus kaob ruttu, kui uue liikumise etteotsa või tuumikusse satub hulganisti vanu kalu või isegi poliitilisi laipu ning ettevõtmist saadab pettumuse või isegi kättemaksu maik. Ei Tegusa Tallinna ja Savisaare valimisliit ega Kristiina Ojulandi juhitud Rahva Ühtsuse Erakond ei suutnud jätta Eesti poliitikasse märgatavat jälge – kui üldse, siis ainult asjaosaliste mainele. Kas peagi võib samasse ritta paigutada IRList irdunutest jõudu ammutanud ja riigikokku pääsemisega väikese tähelennugi teinud Vabaerakonna, selgub juba tulevastel valimistel. Erakonna juhi Artur Talviku hüüatus „No on lollid!“ uute üritajate suunal jätab igal juhul mulje, et konkurentsi peljatakse.