SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 3. koht: iseseisvuse kaotamine

Eesti omariikluse hävimine 1940. aastal on küllap üks valusamaid hetki meie riikluse ajaloos. Seda on peetud suureks häbiks (hääletu alistumine), aga ka paratamatuseks vastasjõu võrreldamatult suurema ülekaalu tõttu.

Eesti iseseisvus muutus näiliseks juba 23. augustil 1939 kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisega, millega Natsi-Saksamaa ja NSV Liit alustasid Teist maailmasõda. Septembris hakkas NSV Liit ellu viima pakti salajast lisakokkulepet, mis jättis Balti riigid (Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning hiljem ka Leedu) idanaabri mõjusfääri. Eestile suruti peale vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), mille järgi paigutati siia Punaarmee baasid. Selles seisus oli Eestil käimasolevas sõjas raske oma neutariliteetigi hoida.