Darja Saar | Õnne sünnipäevaks, Eesti!

Igas heas peres peab olema tähtpäevi, mida üheskoos tähistada. Näiteks vanavanaema saja aasta juubel. Üks küpsetab torti, teine ostab lilli, lapselapselaps joonistab õnnitluskaardi, kõik saavad ühise laua taga kokku, et juubilari üheskoos õnnitleda ning sellest suurest sündmusest üheskoos rõõmu tunda. EV100 võiks olla midagi sellist, mitte ametlik ja surmtõsine, vaid soe ja südamlik, mis igaühele korda läheb. 

Nagu vanavanaema, kes alati pai teeb ja oskab teha ülimaitsvaid pannkooke. Kelle juurde saab ennast ära peita, kui oled kiirest elutempost väsinud ja vajad lohutust. Kellele saab alati helistada, kui sul on mure või rõõm, mida jagada, sest vanavanaema on alati siiralt huvitatud, kuidas sul läheb. Kelle kaminariiulil seisab alati sinu lapsepõlvepilt. Muhe ja hea huumorimeelega, reibas vanadaam, kes vaatamata vanusele oskab ka noortele elunautimist õpetada ning kellele meeldib maailma avastada. Kellel on piisavalt elutarkust, et vanad solvangud unustada ja olulist ebaolulisest eristada.