Seisukoht | Tuju rikutud?

Liiga sünge, väga tabav, täiesti arusaamatu, hästi õnnestunud – nagu arvata võiski: teater NO99 vabariigi 100. aastapäeva kontserdi lavastus ei jätnud pea kedagi ükskõikseks. Selliseid (argumenteeritud) hinnanguid on huvitav lugeda isegi siis, kui nendega ei nõustu – ehk nägi hindaja midagi, mida mina ei märganud? Raskem on mõista, kui hinnangut saadab küsimus, kas selliseid asju üldse peakski eetrisse laskma. Lavastuse näitel – no mõelge ometi lastele!

Juhuslikult mõtlesingi – nii „koletise“ kui ka puude mahavõtmise stseeni ajal. Mina oleks lapsena kartnud, kuuldavasti häirisidki need kaadrid mõne lapse und, teisi jättis külmaks. Kuid kas selle asemel, et kõige reguleerimise tuhinas peagi sätestada, kui mitu sentimeetrit paljast ihu, mitu grammi nägu moonutavat grimmi, kui mitu õllepurki ja suitsu tohib vabariigi aastapäeval rahvusringhäälingus näidata, poleks lihtsam selgitada? Ja kui see ei aita – ehk isegi korraks kanalit vahetada? Puldiõigus on loodetavasti ikka täiskasvanutel.