Juhtkiri | Hingetõmbeaega!

Küllap oli igal tegusal eestlasel juba nädala alguses välja mõeldud, kuidas pikka nädalavahetust võimalikult hästi ära kasutada. Kohustuslik programm – sugulastega kokkusaamised, munade värvimine ja ehk isegi kirikus käimine – niikuinii. Sellised vältimatuna näivad tegevused nagu poeskäik ja tubade korrastamine arvatavasti ka. Ja siis kõik see muu, mis ajapuudusel edasi lükatud – pisiparandused, kapikoristus, oma aega ootav raamat, esimesed ettevalmistused peatseks aiandushooajaks. Kel nappis talvel sportlikku motivatsiooni, võib esimeste kevadiste päikesekiirtega saada tõuke, et ühendada meeldiv kasulikuga ja end vabas õhus veidi liigutada.

Nii mõjub kummastava ja isegi solvavana poliitikute korratav mantra, et me ei vaja lisapuhkepäevi, sest see poleks majandusele hea. Tõsi küll, ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks kuulutamise nõudmisel on pahatihti juures silmakirjalikkuse maik, sest eestlased on üldiselt tuntud kui usuleige rahvas. Küll aga on tähistamist väärivaid päevi teisigi. Ent üdini vale on mõtteviis, et töö on ainult see, mis raha sisse toob. Ka pere, kodu, keha ja vaim nõuavad oma – kui üht või kõiki neid kauaks hooleta jätta, kannatab päris kindlasti töövõimekuski. Raske uskuda, et poliitikud ainult töö rabamise nimel elavad. Või tasuks peale kulutšekkide küsida ka aruandlust pikkadel istungitevabal ajal valijate heaks töötatud tundide kohta?