Seisukoht | Kuidas aidata?

Jaan Väljaots, uuriva toimetuse juht, 4. aprill 2018

Aastaid tagasi sattus mu hea sõber ränka autoavariisse. Ta oli koomas. Kuna ta oli aktiivne ja populaarne üliõpilane, elasid väga paljud toonased Tartu ülikooli tudengid ja küllap õppejõudki talle võitluses elu eest kaasa.

Üliõpilaskorporatsiooni kaasvõitlejatena tundsime, et peame tema heaks veel midagi tegema. Nii sündiski spontaanne otsus minna kogu korporatsiooniga veredoonoriteks. Mis siis, et talle nii palju doonoriverd tarvis ei läinud. See tegu oli vajalik meile endile. Ja on kindel, et sellel oli positiivne tagajärg paljudele, mis siis, et sõber oma võitluse lõpuks kaotas.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?