Juhan Viidingu tütar Elo: „Isa uks ei olnud minu eest kunagi kinni, ta oli moodne lapsevanem.“

„Minu isa oli kaasaegses mõistes moodne lapsevanem, kelle sarnaseid näeb praegu Kalamaja perepäevadel. Selline, keda lapsed ei seganud – vähemasti ei näidanud ta seda välja –, vaid pigem innustasid,“ iseloomustab kirjanik Elo Viiding oma poeedist ja teatrimehest isa Juhan Viidingut, tuntud ka kui Jüri Üdi. „Laste keskel lõi tema loovus ja naljasoon eriti eredalt välja, ja lapsed ka kõik armastasid teda,“ kinnitab Elo.

Kui mõnes kirjanikuperes käib loometöö suletud ukse taga, et lapsed seda ei segaks, siis Elo ei mäleta kodus kikivarvul kõndimist. „Minu eest ei olnud uks kunagi kinni – olin selles mõttes arusaaja laps, et mul polnud igav omaette toimetada. Kui isa kirjutas, siis andis ta mulle paberi ja mina ka siis joonistasin või kirjutasin. Omaette olemise aeg oli meile mõlemale oluline ja tema eeskujul ma mõistsingi, et see on üks ääretult positiivne, viljakas aeg ja et üksindus ei ole kunagi igav.“