Einar Ellermaa | Kas „inimkeeles” rääkimine aitab?

Istusime sõpradega Egiptuse soojas talveöös hotelli terrassil. Teisel pool lauda istus kolm sakslast, kellega olime päeval tutvunud. Lauale lähenes üks väga ülevas meeleolus sama hotelli elanik ja küsis sakslastelt vene keeles suitsu. Sakslane, kelle kõrval mees seisatas, küsis inglise keeles: „Sõber, mida sa soovid?“. Sõber kordas oma soovi vene keeles, mille peale sakslane kordas oma küsimust inglise keeles. Me ei jõudnud sakslasele öelda, mida sõber soovib, enne muutus küsija silmanähtavalt kurjaks ja ütles sakslasele vene keeles: „Räägi inimkeeles!“ („Govori tšelovetšeskim jazõkom!“). Täpselt nii ütles.

Ütlesin sakslasele, et mees soovib sigaretti. Sakslane võttis oma suitsupaki välja, aga küsija selgelt kurjaks muutunud hääletoon ütles terrassinurgas seisnud turvamehele, et peab sekkuma. Too ütles suitsuküsijale, et moi drug ehk mu sõber peab nüüd ära minema, ja talutas ta vastupuiklemist välistavalt õlavarrest kinni hoides minema.