Juhtkiri | Varem kooli?

Mis muutuks, kui lasteaed oleks kõigile kohustuslik, nagu näeb ette haridusministeeriumis koostamisel olev eelnõu? Lühike vastus on, et enamiku jaoks suurt ei midagi, sest olukorras, kus äraelamiseks käivad reeglina mõlemad vanemad tööl, jõuab lõviosa lastest niigi varakult lasteaeda igasuguse riikliku sunnita.

Teisalt on mõistetav mure nende kuue protsendi kolme- kuni seitsmeaastaste laste pärast, kes lasteaeda seestpoolt kunagi ei näe. Tegemaks vahet neil, kelle varajane lapsepõlv möödub idülliliselt õdede-vendade keskel ja laste harimisele täielikult pühendunud (vana)ema-isa valvsa pilgu all, ja neil, kelle vanem(ad) ei jaksa lastekasvatamise koormat kanda rahaliselt ega muul moel, on riiklik järelevalvesüsteem ju mõistlik. Ent kohustus vormistada kõik lasteaias mitte käivad lapsed kindlamate reeglite järgi toimuvale koduõppele võib riivata esimeste otsustusvabadust, samas kui probleemide varajast märkamist teiste puhul võiks toetada kas või iga-aastane kohustuslik perearstivisiit. Et aina rohkemad jagavad oma elu mitme riigi vahel ning pikemad reisid eelistatakse teha just enne kooli, võiks kohustus last tihedamini „ette näidata“ mõjuda suisa riikliku ahistamisena. Kas näiteks 20 tundi tasuta lastehoidu nädalas ilma kohustuseta seda kasutada peaks riik tagama eranditult kõigile peredele, nagu pakub haridusministeerium, või vaid neile, kellele lastehoiuteenus muidu üle jõu käib, on aga maailmavaate küsimus.