Juhtkiri | Nullpileti stardipauk

Juulist avanevad väravad tundmatusse, kui enamikus maakondades peab nullpiletiga ühistranspordi käivitamine andma vastuse mitte ainult sellele, kui palju sõitjaid uut sõiduvõimalust tegelikult kasutama hakkab. Muutuda võib kogu senine liinivõrk, vähemalt esimese liini sulgemisest on juba teada antud, sest pole ju mõtet paralleelselt käigus hoida piletiga ja nullpiletiga liine.

Veel hullem oleks variant, kui sõitjate hulk ei muutukski. Sel juhul poleks küsimuseks mitte see, kas sõidu eest tuleb osta pilet või mitte, vaid et maakonnaliinide võrk ei vasta maaelanike tegelikele vajadustele. Pole ju kasu liinist, mis sõidab külast läbi vaid korra päevas või mõne korra nädalas, kuid tagasi ei toogi. Sellega ei saa arsti juurdegi, igapäevasest töölkäimisest rääkimata. Samas oli tööhõive tõstmine ühisrahastatud transpordile ülemineku  üheks põhiloosungiks. Huvitav on jälgida sedagi, kas kõige suurema koormuse saavad need nullpiletiga liinid, millega saab Läti piiril käia odavat joogipoolist varumas.