Juhtkiri | Visa võitlus nutinuhtlusega

Muinasjutt allikast, mis teeb sellest joojat aina targemaks, vaevalt lõpeks kuidagi teisiti, kui et ka kõige targem inimene jooks end kiiresti surnuks. Tegelikult kannavad sellist tarkuseallikat nutitelefonina peaaegu kõik meist iga päev kaasas. Ja oleme ahneks läinud – teadmiste ammutamisest on saanud meie põhitegevus. Olgugi et teadmine näiteks sellest, mida sõber õhtusöögiks sõi, ei tee kedagi targaks.

Nutitelefonist lummatut ei heiduta ka teiste hoiatav eeskuju. Usinate infotarbijatena on neil vaevalt märkamata jäänud, et selle aasta esimese kuue kuuga on liikluses hukkunud 39 inimest, ja et minister räägib Eesti maanteedel valitsevast kriisist. Või et tee ääres on piltnikud, kes on valmis jäädvustama igat hetke, kui käsi telefoni järele haarab või pilk eessõitjatelt tahvelarvutile libiseb. Tänavu on kõrvalise tegevuse tõttu roolis seostatavad neli surma, mis on vaid üks vähem, kui joobes juhtide süül hukkunute arv. Teisalt tuleb märkida, et õnnetushetkel tähelepanu hajumist on tagantjärele märksa keerulisem tõestada kui asjaosaliste joobeastet.